anubhUtimAn to vibhAv asat ja chhe. A rIte paramabhAv hovA chhatAn antadraShTivALo
samyagdraShTijIv potAne ek param shuddha gnAnavastupaNe ja bhaje chhe; eTale potAno
paramabhAv tene saphaL thayo chhe, te Asannabhavya chhe.
kAmanI? ek nagarasheTh–jene tyAn atyant kimmatI mahA ratnonA DhagalA paDyA hatA, paN
anantA lobhavash ek lAkaDun levA pANImAn taNAto hato, tem nagarasheThanI jem A
AtmA to duniyAno sheTh, jagatamAn shreShTha–jenA gharamAn anant guNanA mahA ratnono
Dhagalo chhe, paN ene bhUlIne rAgamAn–dehamAn mUrchhAyelo agnAnI, achintya nijanidhAnane
bhogavI shakato nathI. ahA, mAro paramasvabhAv mArAmAn sadA vidyamAn chhe–nitya chhe, te
nityatAno nirNay karatAn nirvikalpatA thaI jAy chhe. vikalpamAn Ubho rahIne
nityasvabhAvano nirNay thaI shakato nathI. udayAdi chAr bhAvo–temanA lakShe pancham
paramabhAv pratItamAn AvI shakato nathI. paramasvabhAvane pratItamAn lenAro bhAv pote
upasham–kShayopasham ke kShAyakarUp chhe; paN te visheShabhAvonA bhed upar tenun lakSha nathI,
paryAyanA bhedanA Ashraye panchamabhAv agochar chhe; anrtasvabhAvamAn paryAy vaLI tyAre te
svAdhIn pariNAmavaDe panchamabhAv anubhavagochar thayo. bhavya jIvone AvA anubhavavaDe
paramabhAvanI saphaLatA thaI eTale ke samyagdarshan–gnAn–chAritrarUp phaL tene pAkyAn
jherIphaLavALun karmavRukSha tene chhedAI gayun, ane samyaktvAdi amRutaphaLavALun chaitanyavRukSha tene
saphaL thayun. –Anun nAm AlochanA chhe, A mokShano mArga chhe, A Anandamay svagharamAn
sAdi–anant vAstu chhe.
aho, A to kundakundAchAryadevanAn shAstro! enI shI vAt! tIrthankarabhagavantoe
divyadhvanimAn je artharUpe kahyun, gaNadhar bhagavAne je jhIlIne shrutarUpe shAstramAn gUthyun,
ane temanI paramparAmAn vItarAgI santoe anubhavIne je kahyun–te A param tattva chhe.
Avun tattva koI mahA bhAgye sAmbhaLavA maLe chhe. ‘aho, AvA paramabhAv