संचारागोचरं प्रासुकमित्यभिहितम्; प्रतिग्रहोच्चस्थानपादक्षालनार्चनप्रणामयोगशुद्धिभिक्षा- शुद्धिनामधेयैर्नवविधपुण्यैः प्रतिपत्तिं कृत्वा श्रद्धाशक्त्यलुब्धताभक्ति ज्ञानदयाक्षमाऽभिधान- सप्तगुणसमाहितेन शुद्धेन योग्याचारेणोपासकेन दत्तं भक्तं भुंजानः तिष्ठति यः परम- तपोधनः तस्यैषणासमितिर्भवति । इति व्यवहारसमितिक्रमः । अथ निश्चयतो जीवस्याशनं नास्ति परमार्थतः, षट्प्रकारमशनं व्यवहारतः संसारिणामेव भवति ।
sanchArane agochar te prAsuk (anna) — em (shAstramAn) kahyun chhe. +pratigrah, uchcha sthAn, pAdaprakShAlan, archan, praNAm, yogashuddhi (man-vachan-kAyAnI shuddhi) ane bhikShAshuddhi — e navavidh puNyathI (navadhA bhaktithI) Adar karIne, shraddhA, shakti, alubdhatA, bhakti, gnAn, dayA ane kShamA — e (dAtAnA) sAt guNo sahit shuddha yogya-AchAravALA upAsak vaDe devAmAn Avelun (nav koTie shuddha, prashasta ane prAsuk) bhojan je param tapodhan le chhe, tene eShaNAsamiti hoy chhe. Am vyavahArasamitino kram chhe.
have nishchayathI em chhe ke — jIvane paramArthe ashan nathI; chha prakAranun ashan vyavahArathI sansArIone ja hoy chhe.
evI rIte shrI *samayasAramAn (?) kahyun chhe ke —
‘‘[gAthArtha — ] nokarma-AhAr, karma-AhAr, lep-AhAr, kaval-AhAr, oj- AhAr ane man-AhAr — em AhAr kramasha chha prakArano jANavo.’’
raho,)’ em kahIne AhAragrahaNanI vinati karavI te; kRupA karavA mATe vinati;
AdarasanmAn. [Am pratigrah karavAmAn AvatAn, jo muni kRupA karI UbhA rahe to dAtAnA
sAt guNothI yukta shrAvak temane potAnA gharamAn laI jaI, uchcha sthAne birAjamAn karI,
pag dhoIne, pUjan kare chhe ane praNAm kare chhe. pachhI man-vachan-kAyAnI shuddhipUrvak shuddha
bhikShA de chhe.]
gAthAnI tAtparyavRutti-TIkAmAn) avataraNarUpe chhe.
122 ]