भुंक्ते फलानि न खलु स्वत एव तृप्तः ।
आपातकालरमणीयमुदर्करम्यं
निष्कर्मशर्ममयमेति दशान्तरं सः।। २३२।।
प्रस्पष्टं नाटयित्वा प्रलयनमखिलाज्ञानसञ्चेतनायाः ।
पूर्ण कृत्वा स्वभावं स्वरसपरिगतं ज्ञानसञ्चेतनां स्वां
सानन्दं नाटयन्तः प्रशमरसमितः सर्वकालं पिबन्तु।। २३३।।
evI niShkarma-sukhamay dashAntarane pAme chhe (arthAt je pUrve sansAr-avasthAmAn kadI thaI nahotI evI judA prakAranI karmarahit svAdhIn sukhamay dashAne pAme chhe).
bhAvArtha– gnAnachetanAnI bhAvanAnun A phaL chhe. te bhAvanAthI jIv atyant tRupta rahe chhe-anya tRuShNA rahetI nathI, ane bhaviShyamAn kevaLagnAn upajAvI sarva karmathI rahit mokSha-avasthAne pAme chhe. 232.
‘pUrvokta rIte karmachetanA ane karmaphaLachetanAnA tyAganI bhAvanA karIne agnAnachetanAnA pralayane pragaT rIte nachAvIne, potAnA svabhAvane pUrNa karIne, gnAnachetanAne nachAvatA thakA gnAnI jano sadAkAL AnandarUp raho’ -evA upadeshanun kAvya have kahe chhe-
shlokArtha– [अविरतं कर्मणः तत्फलात् च विरतिम् अत्यन्तं भावयित्वा] gnAnI jano, aviratapaNe karmathI ane karmanA phaLathI viratine atyant bhAvIne (arthAt karma ane karmaphaL pratye atyant viraktabhAvane nirantar bhAvIne), [अखिल–अज्ञान–सञ्चेतनायाः प्रलयनम् प्रस्पष्टं नाटयित्वा] (e rIte) samasta agnAnachetanAnA nAshane spaShTapaNe nachAvIne, [स्व–रस–परिगतं स्वभावं पूर्णं कृत्वा] nijarasathI prApta potAnA svabhAvane pUrNa karIne, [स्वां ज्ञानसञ्चेतनां सानन्दं नाटयन्तः इतः सर्व–कालं प्रशम–रसम् पिबन्तु] potAnI gnAnachetanAne AnandapUrvak nachAvatA thakA havethI sadAkAL prashamarasane pIo (arthAt karmanA abhAvarUp Atmik rasane-amRutarasane-atyArathI mAnDIne anant kAL paryant pIo. Am gnAnIjanone preraNA chhe).
bhAvArtha– pahelAn to traNe kAL sambandhI karmanA kartApaNArUp karmachetanAnA